Noor yuppie, investeerimisettevõttes töötav David (Brian Geraghty) võtab viimaks südame rindu ja teeb asutuse jõulupeol oma unelmateneiule, sama firma praktikandile Emilyle (Alice Eve) ettepaneku too oma autoga koju sõidutada. Paraku kleebib end neile kaasa Davidi semu Corey (Josh Peck). Vindise viienda ratta pealekäimisel põigatakse läbi kesk öist parklat seisvast pangaautomaatide putkast. Raha võttes märkavad noored väljas seismas meest (Mike O'Brian). Ta ei tee suurt midagi, lihtsalt vaatab, kuid ometi on selles üksikus kogus kesk suurt inimtühja parklat midagi kurjaendelist. Peagi selgub, et noorte sisetunne ei peta neid ja algab kassi-hiire mäng, kus tundmatu kass ei pääse hiirte manu ja nood ei julge jälle nina urust välja pista. Stsenaariumi kirjutas Chris Sparling ja lavastas David Brooks.
"ATM" ei ole nii hull film, kui vahest mõnest IMDb kommentaarist mulje jääb. Paljud väljatoodud "augud" ja vasturääkivused loos ei ole tegelikult seda, lihtsalt kommentaatorid pole filmi kuigi tähelepanelikult jälginud. Näiteks on paljukirutud auto jätmine pangaautomaadist sajakonna meetri kaugusele filmis tegelikult kenasti põhjendatud. Iseasi muidugi, kas autost lahkudes ka kõik asjad, sealhulgas mobiiltelefonid, sinna vedelema ja autouksed lukustamata pidanuks jätma. Aga las olla peale, ega me isegi ju alati kõige mõistlikumalt käitu.
Tühi ja pime parkla ning heledasti valgustatud pangaautomaatide kiosk keset seda.
Nagu loodud õuduka tegevuskohaks, imelik et selle peale varem tuldud pole.
"ATM" narratiiv on tegelikult piisavalt intrigeeriv ja omapalgeline. Meenutab vahest pisut selliseid klassikuid nagu "Phone Booth" või "Buried" / "Elusalt maetud" (mis pole ka ime, sest Chris Sparling on ka viimase stsenarist). Paraku on siiski liiga palju põhjuseid, miks "ATM" kunagi nendeni ei küündi. Põhjuseid, mis algavad sellesama tegevuspaiga valikust. Ma pole küll suurt kursis rahaautomaatide turvamisega USA-s, kui kahtlen siiski sügavalt, kas tulekahjuanduri käivitamine on sealmail ikka ainus viis, kuidas anda märku, et midagi on valesti. Ja rahaautomaate endid võib rüüstata nagu hing ihkab.
Filmi üks suurimaid nõrkusi on "kolli" tegelaskuju, milles puudub igasugune dünaamika. Me ei saa midagi teada tema isiku, mineviku ega motiivide kohta, mis on mõnevõrra... ärritav. Või haltuura. Mõrtsuka kujutamine hoolika planeerija ja ettenägeliku meisterkurikaelana ei ole teatud episoode arvestades, kus tema plaanid vaid stsenaristi ja lavastaja tugeval kaasabil õnnestuvad, kuigi veenev. Kui pehmelt öelda. Ennekõike miks ta ei muretsenud endale enne "jahile" asumist pangakaarti (mis poleks ju kuigi keeruline olnud)?! Miks ei "varustanud" ta end korralikult ja pidi lootma oma ohvrite autost õnnega pooleks leitud tööriistakastile? Või võtame stseeni, kus noored yuppie'd tolle õnnetu koristajaga kähmlema hakkavad. Miks mõrtsukas üldse viimasel pangaautomaati lasi minna, selle asemel et talt pangakaart ära võtta? (Ilmne vastus on: film oleks liiga lühikeseks jäänud.) Miks lootis mõrvar, et asjad lähevad nii, nagu need lõpuks läksidki? Kuigi, olgem ausad, mingit loogilist põhjust selleks nüüd küll ei olnud, tegu oli terve filmi ühe kõige ebausutavama stseeniga.
Kas teie julgeks meie noorte asemel ukse avada ja välja astuda?
Äkki tahab salapärane võõras vaid suitsule tuld paluda?
Mis puutub yuppie'sid, filmi ohvritallesid, siis nende käitumisele ja kehastamisele ei saa suurt midagi ette heita. Surmahirmul ja külmetavad, viimasega kaasneb aga teatavasti mõttesegadus, inimesed kipuvadki üksteisele kõrri kargama ning üldse mitte kuigi mõistlikult käituma. Tõsi, samas on üpris ebausutav, et noored jäistes oludes, üks neist pealegi vaid õhukese pluusi väel, üldse nii kaua vastu oleksid pidanud. Natuke naljakas on lugeda mõne IMDb tugitoolipartisani soovitusi, mida noored kõike tegema oleks pidanud (mõrtsukale ühiselt vastuastumisest igaüks omas suunas laialijooksmiseni). :)
"ATM" on võrdlemisi ebaühtlane film, kus mõjukad ja nauditavad stseenid vahelduvad üpris trafaretsete ning jaburatega. Viimaste krooniks on muidugi too "uputamise" episood, mis on lihtsalt üle igasuguse mõõdu totter ja naeruväärne. Jättes kõrvale küsimused, kust leidis mõrtsukas sobiva pikkusega vooliku ja kas sellised putkad ikka on veekindlad (milles ma sügavalt kahtlen): isegi poolkülmunud inimesele tulnuks pähe ust paotada, et ruumi kogunenud vesi välja lasta! Eriti kui nad seda just proovinud olid.
Vaatepilt, mis võiks kandideerida minu kõige tölbakamate filmistseenide TOP-10-sse.
Kui mul selline oleks.
Minu hinne:
IMDb hinne:
Vaadake, kui olete yuppie'st õudusžanri austaja (et suudaksite ohvritega samastuda, mina sellega päriselt hakkama ei saanud). Keskpärane õudukas, mille huviäratava ja omanäolise narratiivi lörtsivad suuresti ära ärritavalt staatiline ning vastuoluline kurikael ja suured "augud" ning vasturääkivused loos endas. Ajaviiteks kärab küll, ei hammusta.
Treiler:
Lingid:
No comments:
Post a Comment