Austraalia sisemaa on täis lummavalt kauneid ja põnevaid kohti - nagu näiteks Hundioja meteoriidikraater. Paraku varitseb sealkandis pahaaimamatuid turiste Mick Taylor (John Jarratt), kellel on oma ettekujutus "tõupuhtast" Rohelisest Mandrist. Ja isevärki lauakombed. Noor britt Paul Hammersmith (Ryan Corr) õpib Micki nägemust lähemalt tundma.
Kas olete kohanud möllavate hormoonidega teismelist, kes püüab olla ühteaegu kuul, vaimukas, tõsiseltvõetav ja hirmuäratav? Kui ei ole, vaadake "Hundioja 2". Filmi, mis sarnaselt sellele noorukile ei tea ise ka täpselt, kes ta on või olla tahab.
Tarkus kõrva taha panemiseks: kui te peaks olema liikluspolitseinik, siis ärge seda (vasakpoolset) juhti parem peatage. Poole pea otsastlaskmine võib olla ohtlik teie tervisele.
Jah, filmis on mõned vaimukad ja võimsad stseenid (see teedületavate kängurutega või siis kallakust kaelasaadetud veokiga näiteks). On värvikas maakast kurikael Mick Taylor (John Jarrattilt suurepärane rollitäitmine!), kes meenutab kummalist segu Krokodill Dundeest ja Freddy Kruegerist. On mõned Micki vaimukad onlinerid, mis teid vähemalt turtsatama panevad. Lisaks on "Hundioja 2" nii gore, et sobiks anatoomialoengusse näitlikuks õppevahendiks. Kuid see kõik ei suuda varjutada tõsiasja, et eelkirjeldatu kõrval ja vahel pole suurt midagi peale episoodide, kus Mick kesk Austraalia tühermaad - vaated on muuseas oivalised! - mõnda järjekordset edutult pageda üritavat õnnetut püüab ehk siis tõurastab. Et tal see üksluise tüütusega - ja kohati tundub, et ka üleloomulike jõudude kaasabiga - alati õnneks läheb, on nii poole tunni möödudes igasugune põnevus filmist nagu tina tuhka kadunud. Või mis veel hullem: et "Hundioja 2" taga puudub tegelikult igasugune lugu - on vaid Micki isik -, mis filmi verest nõretavad killud kenasti tervikpildiks kokku kleebiks. Greg Mclean on võimeline enamaks, võtke või nimitegelase eelkäija (mis mõjus palju värskemalt) või "Rogue".
Hundioja meteoriidikraater.
Tarkus kõrva taha panemiseks: Minge parem Kaali järve äärde.
"Õudus haarab meid siis, kui me tunneme ja armastame tegelasi, kuid teame samas, et nendega saab juhtuma midagi väga halba. Õudus ei keerle koletiste ümber."Paar suvalist ülbikust liiklusvõmmi, mingi Saksa turistidest noorpaar... Me ei õpi neid tundma - kasvõi juba seetõttu, et nad ei püsi selleks piisavalt kaua elus -, veel vähem armastama ja nende saatus huvitab meid sestap samavõrd, kui see supersoodne elukindlustuspoliis, mida meile eile telefonis pähe üritati määrida. "Peategelane" Paul, kes ilmub välja alles poole filmi peal, osutub pea sama isikupäratuks ja igavaks käpardiks nagu tema saatusekaaslasedki. Siinkohal peaks vist Paulile paar sõna pühendama, aga ma vaatasin filmi nädalapäevad tagasi ega mäleta temast enam mõhkugi. Ja mitte minu kehv mälu pole selles süüdi! Mistõttu "Hundioja 2" põrub summa summarum õudustunde sepistamisel üpris suurejooneliselt. Oleks minu teha, paneks ma Greg Mcleani ja kompanii sundkorras vaatama "Oculust" või "The Babadooki". Ning esitaks neile pärast koolipapaliku häälega küsimuse: "Miks see film tekitasid vaataja südame alla sellise mõnusa õõnsa tunde ja teie oma mitte? Mis oli seal teistmoodi?"
Stiilinäide Micki lihakombinaadist.
Tarkus kõrva taha panemiseks: Kui see pilt teil mao pahempidi keerab, ärge parem filmi vaadake. Mingil juhul ärge vaadake, kui peaksite töötama tervisekaitse inspektorina.
Kõige õigem oleks vist "Hundioja 2" kirjeldada kui slasherit (õudukate alažanr, kus maniakk tapab külmrelvaga äärmisel piinaval viisil suurel hulgal ohvreid). Slasher ei pea tingimata olema ajuvaba verepulm - lõppude-lõpuks võib žanri auväärseks esivanemaks pidada Hitchcocki "Psühhot" -, kuid "Hundioja 2" tundub oma olematu taustaloo ja keskendumisega tapatalgute detailide võimalikult värvikale kujutamisele käivat pigem 80-ndate odava slasher-rämpsu jälgedes. Mida tollal tuli Hollywoodist välja kui Vändrast saelaudu ("Nightmare on Elm Street", "Friday the 13th" - mäletate?). Mis seal's ikka, loodame et Micki vähemalt "Hundioja 3-s" - uskuge, see tuleb! - veel kosmosesse ei saadeta. Ega Jason Voorheesiga võitlema ei panda.
Keegi ei oota muidugi ühelt slasherilt "Tõe ja õiguse" sügavust ega ka erilist elulisust. Musta huumoriga vürtsitatud kaasakiskuvalt vaimukas ja hoogne mürgel - võtke briljantne "Dead Snow 2: Red vs. Dead"! - paneb vaataja kõik unustama ja andestama. Paraku "Hundioja 2" seda ei suuda. Tüütult korduvad ja etteaimatava lõpuga "jahistseenid" ning tervikliku taustaloo puudumine filmis lämmatavad piinarikkalt sellegi vähese teravmeelsuse ja vungi, mida mõnest episoodist siiski leida võib. Tulemusena istuks nagu seltskonnas, kus iga paarikümne minuti tagant räägitakse üks lõbus anekdoot ja vahepealset aega täidab arutelu raharingluse kiiruse mõjust ressursside netokasvule. Teate, mis? Ma tahan koju (aga häbenen seda öelda)!
Veokijuhtimine Micki stiilis. Teate küll neid tiitreid: "Filmimise käigus ükski loom - isegi mitte känguru - kannatada ei saanud!" Huvitav, miks sedasama inimohvrite kohta ei öelda? Paneb mõtlema?!
Üks asi tahab veel kindlasti äramainimist saada: Micki põhimotiiv õnnetute turistide nottimisel on slasherite ajaloo kõige-kõige nõmedam! Ja ma ei pea vist nimetama, kui kõva on siinkohal konkurents? Ilmselt sellesama filipiinlasest abitöölise vaimusünnitis. Muuseas: ei mäleta nagu "Hundiojast", et Mick oleks olnud turiste vihkav ksenofoob...
Ja lõpetuseks: kui teil on plaanis sooritada mõni kuritegu, siis minge ja pange see toime Austraalias. Miks? Sest sealsed võmmid on imbetsillid, kes ei suuda kurjategijat tabada ka siis, kui too roosas jänkukostüümis neile vastu jalutab, kaelas suur plakat oma pahategude loeteluga. Neile ei tule pähegi, et kümnete välisturistide - ja paari nende kolleegi - kadumise taga piirkonnas võiks olla midagi pahaendelist, nagu ka kohaliku maantee ääri palistavates tosinates põlenud ja lihtsalt puruks sõidetud masinates. Haarangute korraldamise asemel hakkavad nad kahtlustama mõnda otsast saetud sõrmedega - tundmata vähimatki huvi, kuidas see juhtus - õnnetut turisti, kes neile juhuslikult silme alla satub.
Minu hinne:
IMDb hinne:
Üks üpris kaootiline ja mõttetu, kuid isikupärase ja meeldejääva kurjamiga slasher. Midagi rubriigist "ainult fännidele".
Treiler:
Lingid:
No comments:
Post a Comment