Viis sõpra - Dora (Dora Madison Burge), Todd (Roger Edwards), Elizabeth (Denise Williamson), Brian (Chris Osborn) ja Matt (Samuel Davis) - vuravad viimaste onu metsamajakesse lõbusat nädalavahetust veetma. Teel sõidetakse pimedal metsateel millelegi otsa. Või kellelegi. Järgmisel päeval tunnistavad Brian ja Matt, et onu Bob (Jeff Schwan) ei käi enam ise oma kunagi armastatud metsamajakeses ning on seda keelanud teha ka kõigil teistel: nimelt nägi ta siinkandis aastaid tagasi “midagi”, mis temas surmahirmu tekitas. Aga lapsed ei kuula kunagi, ega ju? Muidugi tuleb noortel peagi selle põhjalikult väljavihastatud “millegagi” silmitsi seista. Stsenaariumi kirjutas Jamie Nash, lavastas Eduardo Sánchez.
Eduardo Sánchezi nimi ei vaja õudukaaustajatele tutvustamist, teistele aga küll: tegu on mehega, kes tegi 1999. aastal oma lavastajadebüüdi "Blairi nõiafilmiga" ("The Blair Witch Project"). Filmiga, mis muuhulgas tõi õudukatesse “leitud filmimaterjali” lähenemise. Ja kuigi Sánchezi hilisemad tööd (“Altered”, “Seventh Moon”, “Lovely Molly" jt) ei ole enam esimese populaarsuseni küündinud, oodatakse igalt tema uuelt linateoselt mõistagi palju. Mistõttu läbikukkumiste kibedus kipub tunduma vahest suuremgi, kui see oleks mõne teise lavastaja puhul. "Eksisteerib" on kokkuvõttes üks paras prohmakas ja seda vaatamata paarile pehmendavale asjaolule. Miks? Sest terve film otse kubiseb äraleierdatud lähenemistest ja teemadest, stereotüüpsetest tegelastest ja loos on “auke” kui Kreeka riigieelarves.
"Eksisteerib" tugineb (üllatud-üllatus!) "leitud filmimaterjalile". Ei, mul pole selle vastu põhimõtteliselt midagi, aga… Esiteks: kui "leitud filmimaterjali" lähenemist kasutada, peaks see ka kuidagi mõistlikult põhjendatud olema. Tõsiasjast, et tegijad otsustasid tegelaste hulka arvata filmihuvilise Briani - ja mul on kuri kahtlus, et see on ka ainus põhjus, miks ta seal figureerib -, jääb selleks kindlasti väheks. Milline kamp noori võtaks maale lõbusat nädalavahetust veetma minnes kaasa kaameravarustuse, millest piisaks kõikidele Eesti telekanalitele ja osa võiks veel lätlastele kinkida?! (Kui te puhtalt minu kiusamiseks nüüd ütlete, et teie teate selliseid küll, siis tahaksin ma asitõendeid näha.) Teiseks: kui juba kuues aasta järjest rajaneb pea iga teine õudukas "leitud filmimaterjalil", siis muutub see… tüütuks. Kui nüüd väga leebelt öelda. Uskuge, kallid stsenaristid ja režissöörid: isegi õudukasõpradel, kelle IQ on kuupjuur nende kinganumbrist, eksisteerib Pavlovi refleks, ning selle "pärismaterjali" klounaadiga ei tõmba te juba viis aastat ja üksteist kuud kedagi haneks. Kunagi värske ja uhke sõjaratsu on lootusetult ära aetud, ta koriseb täiesti väljakurnatuna kraavis ning ajab suust verist vahtu välja. Ja ometi leidub üha uusi ja uusi stenariste ning lavastajaid, looma- ja vaatajapiinajaid, kes halastuslasu asemel ahastamapaneva järjekindlusega vaest elukat saduldada ning temaga loorbereid võita üritavad.
Siia-sinna sähviv võte metsast, jäädvustatud Matti kiivrikaamera poolt. Selliseid stseene saate filmis näha oi kui palju.
"Eksisteerib" noored on nii šabloonsed, kui üldse olla saab: valgenahaline kambaliider, badass must kutt, marihuaanakimujast tehnikafriik ja paar lolli tibi, kelle ainsaks funktsiooniks on kriitilistes olukordades “õu gaad” kiljuda ning oma peikade külge klammerduda. Muuseas: feministist kriitik oleks seda filmi arvustades veel õelam kui mina. Kümneid aastaid on need noortetondid kolistanud erinevate näitlejate esituses ringi sadades B-kategooria õudukates ja üritanud tulutult vaatajaid endile kaasa elama panna. Miks tulutult? Sest nad on koolnud juba algustiitrite ekraanile ilmudes ja on puhtalt vormistamise küsimus, millal nad ka filmis mullatoidule saadetakse. Ma pole Pygmalion, et armuksin - pealegi kellegi teise poolt voolitud - elutusse skulptuuri! Selle asemel ootan ma - ja kindlasti mitte ainult mina -, et need surmani äratüüdanud fruktid lõpuks ometi loojakarja saadetaks ning see piin lõpeks. Kusjuures ainus “põnevus” kogu asja juures on, kas nad lüüakse kõik maha või jääb üks ellu (ärge peljake, ma ei ütle ette).
Sellega “Eksisteerib” odavate klišeede nimekiri ei piirdu. Lisame siia veel jahimajakese - ja selle keldri! -, metsas nagistava paarikese, mittetöötavad mobiilid, sõidukõlbmatu pagemisvahendi, ohu korral lambakarjana ringijooksvad tegelased ning veel ühte koma teist - ja lugejal peaks olema üsna selge pilt, mis teda filmis ees ootab. Nimelt lugu, mis koosneb üksteise otsa lükitud plastmassist klišee”pärlitest”, pealegi on neid kooshoidev nöör õige pude ja mitmest kohast lausa katkenud. Võtame või stseeni, kust kogu lugu alguse saab. Kui see “miski” nägi avariid pealt: miks ta siis kohe noortele kätte ei maksnud? Ehkki see oleks olnud enam kui loomulik. Pealegi oli ju öö ja pahaaimamatutest tegelastest poleks olnud talle mingeid vastaseid. Või kui ei näinud: kuidas oskas meie primitiivne “miski” - kes ei suutnud keldriluukigi seda mahalõhkumata avada - siis juhtunut autoõnnetuse ja veelgi enam jahimajakeses lõbusalt aegaveetvate noortega seostada? Selliseid “auke” ja mõistliku vastuseta jäävaid küsimusi leidub “Eksisteeribis” kuhjaga. Ja siiski…
Ja siiski on paar seika, mis - kuigi nad filmi just ei päästa - ei lase sel ka päris põhja vajuda. Esiteks: pärast pea tunniajaseks veninud klišeedeorgiat teeb lugu äkki paar ootamatut pööret. Mis on seda meeldivam kogemus, et enam poleks osanud midagi säärast nagu oodatagi. Ja tänu millele meie “miski” ei jäägi puhtast õelusest noori veristavaks anonüümseks monstrumiks, vaid tema motiivid ning käitumine muutuvad meile… vähemalt mõistetavateks. Teiseks: ehkki “Eksisteerib” on kõike muud kui õõvastav, oskab Sánchez üksikutesse stseenidesse tuua mõnusat klaustrofoobset pinget (mäletate telki “Blairi nõiafilmis”?) ja suudab paaril korral vaatajat korralikult ehmatadagi.
Minu hinne:
Vaadake, kui olete paadunud õudukasõltlasest Sánchezi loomingu austaja ja valmis filmile sestap kõik selle klišeed ning loogikaaugud suuremeelselt andestama.
Treiler:
Lingid:
No comments:
Post a Comment